
Geassemánu 15. beaivve lea sáddejuvvon gulaskuddamii Marina ráđđehusa sosiála- ja dearvvasvuođafuolahusa (sode) ođastusa ja gádjundoaimma láhkaárvalusa.
Go ráđđehus lea gáržžidan sode-ođastusa viidodaga, Lappi eanangotti ođastusbarggu jođiha Davvi-Suoma sosiálasuorggi máhttinguovddáš.
Sámegiela lávdegoddi
Láhkaárvalusas evttohit vuođđudit sámegiela lávdegoddi.
– Siskkáldas doaibmaorgána doaibmaválddi ja čohkiidusa galggašii vel dárkkistit, dadjá Sámedikki 1. várreságadoalli Koivu Jusse Ánne, Anni Koivisto.
Árvalusa mielde unnimustá goalmmátoasi lávdegotti lahtuiguin nammada sámediggi, vaikko sámediggi lea gáibidan ahte dat nammadivčče beali.
Vuordá buori ovttasbarggu
Sámegiela lávdegoddi gieđahallá gádjundoaimma, dearvvasvuođa ja sosiálasuorggi áššiid.
– Sávvat ja vuordit ahte sode-eanangotti sámegiela lávdegottis ja Sámedikkis sode-lávdegottis lea buorre ovttasbargu, lohká Koivisto.
Boahttevuođas sámegielat sode-bálvalusaid ordnejeaddjin lea Lappi sode-eanangoddi.
Dálá dilis Sámediggi juolluda jahkásaččat 480 000 euro sámegielat bálvalusaid ovddideapmái.
– Ovttasbargu viidu, go gielddaide báhcá ain buresbirgen ja dearvvasvuođa ovddideapmi, smiehtada Koivisto.
Giellaláhkii vealtameahttun rievdadusat
Ráđđehusa láhkaárvalusas evttohit vealtameahttun rievdadusaid, mat šaddet sode-eanangotti ásaheamis. Giellaláhka boađášii guoskat ovdamearkan boahttevaš Lappi sode-eanangotti eiseválddiid.
Koivisto lea goit fuolas.
– Rievdadusaid eai buorit dili jos lága eai divo albma láhkai, šálloša son.
Árvalusas ákkastallet ahte evttohuvvon rievdadusaiguin geahččalit sihkkarastit dan, ahte sámiid gielalaš vuoigatvuođat seilot, go barggut ja doaimmat sirdašuvvet gielddaiguin sode-eanangottiide.
Gielalaš vuoigatvuođat eai oaččo hedjonit
Ođastus váikkuha eanemustá Ohcejoga gieldda sode-áššiide, gos áššit meannuduvvojit guovtti gillii.
– Gieldda áššebáhpárat ja diehtojuohkin lea systemáhtalaččat guovttegielat, dadjá Koivisto.
Sámediggi lea fuolas das, mo ođastus váikkuha Ohcejoga gieldda ássiid gielalaš vuoigatvuođaide.
– Háliidat sihkkarastit ahte vuoigatvuođat eai šatta goit fuonit go dál, deattuha Koivisto.
Sámegielalašvuođalassi ruhtadankriteran
Stáhta mieđiha ruhtadeami sode-eanangottiide dihto eavttuid mielde.
– Ruhtadanláhkii evttohit ahte okta ruhtadankritera livčče sámegielalašvuođalassi. Dat juolluduvvo sápmelaččaid gielalaš rivttiid dorvvasteami várás.
Sámegielalašvuođalasi vuođul máksojuvvon ruhtadeapmi livčče 2,5 miljon euro.
Kielelliset oikeudet eivät saa heiketä
- Sote-uudistus vaikuttaa myös saamenkielisiin palveluihin.
- Marinin hallituksen ehdotuksessa kielellisiä oikeuksia edistäisi ja valvoisi saamen kielen lautakunta.
- Lisäksi saamen kielilakiin ehdotetaan sote-maakuntalaista johtuvia välttämättämiä muutoksia.
- Saamelaiskäräjien on huolissaan siitä, miten muutos vaikuttaa erityisesti Utsjoen kunnan asukkaiden kielellisiin oikeuksiin.
Gáregasnjárggas čielga sávaldagat – Kárášjohkii galgá beassat jođáneabbo doavtterdikšui | Lapinkansa.fi 31.05.2018
Lappi eanangotti sámegielat bálvalusaid ruhtadeapmi eahpesihkar - Sámi beroštumit govssahallet | Lapinkansa.fi 23.05.2018
Pääkirjoitus: Saamenkielisyys unohdettu – kaksikieliset kunnat sen sijaan saavat korvamerkittyä sote-rahaa | Lapinkansa.fi 21.04.2018
Sámegielat sode-bálvalusaide eai boađe ođastusat | Lapinkansa.fi 08.06.2017
Sámegielat sode -bálvalusaid geavatlaš plánen álgá | Lapinkansa.fi 15.12.2016
Eanagotteođastussii gáibidit buoridemiid | Lapinkansa.fi 19.12.2016