Rásiid ja eará šattuid šaddadeapmi davvin sáhttá leat hástaleaddji, muhto lihkus gávdnojit davviguovlluid šlájat, mat birgejit maid Ohcejoga guovllus.
Gáibidit lieggasa
Rássi gáibida čázi, čuovgga ja liekkasvuođa. Ja Ohcejogas sáhttet leat čoaska beaivvit, muhto de go jorggeha:
– Liegga beaivve muhtun rásit sáhttet šaddat juobe vihtta sentte, čilge hortonoma Jovsset Niillas Biret, Birit Vuolab.
Son lohká ahte dát geassi leamaš - goit dán rádjai - rásiid šattolašvuhtii oalle buorre.
– Ii leamaš menddo arvi iige báhkas.
Sihkkaris rásit
Buoremusat davvin šaddet eamišlájaid rásit, dego gollerássi, fiskesrássi ja horbmá.
Buohkat eai liiko horpmáide, go dat šaddet dego hilskut muhto Biret oaivvilda ahte ii gánnehivčče gaikut horpmáid eret.
– Dat lea pioneerarássi. Vuos šaddagohtet horpmát ja vuovdesitnu (metsälauha), dasto šaddagoahtá sieđga ja soahki ja viimmat vel daŋas.
Šaddet čalmmiid ovddas
Iešguđege šattut gáibidit iešguđege láhkai lieggasa. Máttarásit eai soaitte geargat lieđđut davvin, vaikko vel šattašedjege.
– Álggos goit gánneha šaddadit dakkár rásiid mat heivejit davás, ávžžuha Biret.
Ovdamearkan Siberiija ajerássi (siperianunikko) diehtá, ahte beaivvadahkan galgá šaddat. Ja dat sáhttá šaddat beaivvis mealgat.
– Čoaska beaivve rássi beassá vuoiŋŋastit, čilge Biret.
Helssegis termalaš šaddanáigi lea sullii 180-185 jándora ja Ohcejogas dat lea fas 105-120 jándora.
(Joatkašuvvá gova vuolde.)
Fárus davviguovlluid šattut
Geassit lávejit johtit rássebiillat vuovdimin rásiid. Koronavirus dagahii dán fálaldahkii gáržžidemiid, muhto roavvenjárgalaš Honkaharju šaddogárdi gal vuojestii gitta Ohcejohkii.
– Go boahtit vuovdit rásiid, de váldit fárrui eanáš dakkár rássebeaŋkkaid perennarásiid mat šaddet davvin, čilge Jari Haiko, gii lei ilus go olbmot ledje juo vuordimin go son boahtá gurpmiinis.
Haiko oaivvilda ahte davvinge šaddet máŋgga iešguđege lágan rásit ja iešguđege lágan miestagat, vaikko ii dakkár valljodagas ja viidodagas go máddin.
Dasa váikkuha maid dat, makkár šillju lea.
– Ferte geahččat makkár šilju mikrodálkkádat lea. Jos lea beare báljes šillju, mas eai leat muorat ja miestaga suddjemin, de dat váikkuha rásiid šaddamii, čilge Haiko.
Pegonia ii njoammil bora
Máŋgasat lávejit maid gilvit hávddiid ala rásiid, vaikko vel njoammilat sáhttet fitnat daid borramin.
– Geasse- ja ruvsopegoniat lea juo masá šaddan dego hávderássin. Dan tiŋgojit hávddiid ala ja olbmot ostet buot eanemusat, lohká Haiko.
Son árvala ahte pegonias leat dakkár lasttat, ahte dan dihte njoammil ii das fuola.
Geahča govaid Biret Vuolaba šiljus:
Kukat voivat kasvaa viisi senttiä päivässä
Hortonomi Birit Vuolab tuntee pohjoisen kukat ja tietää mikä kukka kasvaa Ylä-Lapissa.
Vuolabin mukaan Utsjoen korkeudella kukat voivat lämpimänä päivänä kasvaa jopa viisi senttiä päivässä.
Honkaharjun puutarhan Jari Haiko ottaa pohjoisen myyntireissulle lajeja, jotka viihtyvät ylimmässä Lapissa.