Biret Anne Bals-Baal oainnu mielde Romssa universitehta sámegiela studeanttain leat buorit bargovejolašvuođat. Son bargá sámegiela vuosttašamanueansan giela ja kultuvrra ossodagas.
– Bargoaddit lávejit geahččalit oččodit min studeanttaid bargui juo ovdal go leat geargan dutkosiin, dadjá Bals-Baal.
Romssa universitehtas leat sullii 16 000 studeantta. Guovddážis lea polar- ja davviguovlluid dutkan.
– Sámegiela fálaldagain mis leat olu rávis studeanttat. Sii leat juo bargoeallimis ja leat válljegoahtán lohkat sámegiela, muitala Bals-Baal.
Romssa universitehta biras lea eanas dárogielat ja Bals-Baal oainnu mielde dat sáhttá baldit vejolaš ohcciid erenomážit Suoma bealde.
– Davviriikkalaš studeanttain ii gáibiduvvo dárogielmáhttu danin go oahpahus lea sámegillii. Eanaš lohkanmearri lea sámegillii ja dárogielat girjjiide gávdnojit molssaeavttut suoma- dahje eŋgelasgillii. Vaikko sámegieloahpuid olggobeale biras leage dárogielat, dáppe birge bures eŋgelasgielain, lohká Bals-Baal.
Suoma universitehtain leat dábálaččat sisaváldiniskosat, muhto Norggas lea vehá earálágán ortnet.
– Mis eai leat sisaváldiniskosat. Gáibiduvvo dušše skuvladuođaštus logahagas. Mii gohčodit dan dábálaš lohkangelbbolašvuohtan. Juos it leat čađahan logahaga, nuppi vejolašvuohta lea ohcat oahpuide reálagelbbolašvuođain. Dasa galgá leahkit 25 jagi boaris ja ohcci ferte čállit reivve man dihte háliida váldit muhtin dihto oahpu, čilge Bals-Baal.
Bals-Baal oainnu mielde sámegiela oahpuide ii leat nu váttis beassat sisa, muhto sis leat hástalusat olahit studeanttaid.
Neahttasiiddus eai gávdno dieđut sámegiela oahpuid birra sámegillii.
– Rabas oahpuide ii leat váttis beassat sisa go mis eai leat nu olu studeanttat. Mis ii leat leamašan nu buorre diehtojuohkin min sámegieloahpuid birra riikkarájiid olggobeallái, nu mo Supmii ja Ruŧŧii. Sámegielfálaldagaide galggašii leahkit sierra diehtojuohkin. Dál visot dieđut gávdnojit dušše dárogillii. Berrešii leahkit sámegillii juos mii áigut olahit eambbo studeanttaid, lohká Bals-Baal.
Tromssan yliopiston saamenkielen opinnot
Saamenkielen ja kulttuurin amanuenssi Berit Anne Bals-Baalsin arvion mukaan saamenkielen opiskelijat työllistyvät hyvin.
Opinnoissa norjankielen taito ei ole välttämätöntä, koska opetus tapahtuu saameksi.
Sisäänpääsykokeita ei järjestetä, vaan opiskelijat hakevat lukion päästötodistuksella.
Vaihtoehtoisesti yli 25-vuotiaat, jo ammatissa olevat hakijat, voivat hakea erillisellä haulla.