Nuorra sámi filbmadahkki ii bala suhttadeames geahččiid

Geahččiid hástaleaddji oaidninvuohki lea ađevuopmelaš Per Josef Idivuoma dáiddalaš bargoneavvu ealligovaid ovdan buktimis. Su vearjjuide gullet maid sámiid leaikkalaš bilku ja suhttadanulbmil.

Per Josef lei akta, guhte ovddastii nuorra sámi filbmadahkkiid dán jagi Skábmagovat-festiválas. Su oanehisfilmma ”Lihku beaivi - sápmelaččáide” vuosttaščájáhus lei aiddo Anáris.

Juo guokte jagi dás ovdal su animašuvdna ”Čurte Niillas” čájehuvvui Anára Skábmagovat-filbmafestiválas.

– Gal dat sámiide dohkke

Ná čohkke iežas filosofiija filbmabagadalli Per Josef Idivuoma. Dajaldaga son lea gullan ng. dábálaš sámiin. Dát leage Per Josefa mielamiel dajaldat, go dat su mielas govvida bures dábálaš sápmelaččaid vuollegis gáibádusaid.

Skábmagovain johtin lea šaddan Per Josefii jo árbevierrun. Son ii boađe dohko nuge filmmaid, baicce olbmuid dihte.

Per Josefis váilot ovdagovat sámi filbmadahkkiin go lohká dovdat sin nu bures, ahte dat leat sutnje dego lagaš olbmot. Su oavila mielde ovdagovva galgá leat gáidosis, dego ”eahpeipmil”.

Niehkun Per Josefis lea dahkat olleseahketfilmma, mas ulbmilin livččii vuot bilkidit sámiid. Su mielas leaikkalaš bilkideami ektui gávdnojit guovttelágáš sámit:

– Leat dakkárat, geain lea buorre iešdovdu ja geat dovdet iežaset sámi ruohttasiid, dasto leat ”ođđasápmelaččat”, son oaivvilda.

– Soapmásat eai gierdda

– Ođđasámiide gullet ee. politihkarat, geat leat eahpesihkkarat iežaset sámivuođas eaige gierdda bilkideami, lohká Per Josef..

– Vuosttaš joavku gal máhttá boagustit sámiide, muhto de diet nubbi joavku ii gierdda maidege”, son beaškala.

Son ii loga, ahte nubbi dáin olmmošjoavkkuin livččii buoret go nubbi. Son jáhkká dattet oaidnit gal erohusa dađisdaga, go deaivá dáid.

– Čájehin aktii ovtta sápmelažžii mu filmma. Son ii gierdan dan bilkovuoiŋŋa ja logai, ahte dát ii leat duohta.

– Mun lohken, ahte oaččut gal láitit, muhto dát lea mu oaidnu, Per Josef muittaša. Dát lea su mielas buorre ovdamearka das, movt ”ođđá sápmelaš” ipmirdii su buktaga.

Ovdagáttuid bilkideaddji

Per Josef cilge, ahte su ulbmilin ii leat bilkidit dušše sámiid muhto maid olggobeale olbmuid stereotypiijaid sámiid birra.

Su filmmas ”Lihku beaivi - sápmelaččáide” oaiveneavttár iská rievidit kaféa, muhto olbmot eai váldde su duođas, go sus lea gákti badjelis.

Animašuvnnas Čurte Niillas oaiveneavttár fas jáhkká iežas supersáŋgárin, muhto iežá olbmot eai ane su dakkárin, daningo son lea sápmelaš.

Boahteáiggis Per Josefa mielas lea bargat goit golbma oanehisfilmma sámepolitihkas ja eandalit politihkariin.

– Das eanas bilkidit sámepolitihka, muhto dihtolahkai maid rámpojit. Rámi ja bilkku rádji lea muhtumin hui fiinnis, son dadjá.

Sus lea maid ulbmil dahkat guokte oanehisfilmma sámi boazodoalus ja bilkidit dan, makkár boazodoallu lea duođain almmolaš siiddu duohken.

Filbmaohppui New Yorkii

Per Josef áigu dál giđđat oassálastit New York Film Academy gávccivahkkosaš skuvlejupmái. Oanehisfilmma lassin doppe sus lea ulbmilin oahppat geavtit maid musihka ja dialogiija. Logaldallin doppe leat leamašan omd. beakkán namat Steven Spielberg ja George Lucas.

– Álgoálbmotfilmmat vigget leahkit ilá dáiddalaččat, dain ii muhtumin ipmir maidege. Dain lea vierrun geavahit historjjá vearjun, vai sáhttet váikkuhit dálá politihkkii, ja filmmat galget nannet dan dihte álgoábmogiid vuoigatvuođaid.

– Servodatkritihkka lea dieđusge dehálaš filmmain, muhto dat ii oažžo leahkit dat áidna ášši maid deattuhit, lohká Per Josef.

Son háliiđage bargat filmmaid, mat guoimmuhit olbmuid. Son ii hálit, ahte su filmmat šaddet ilá dáiddalaččat ja eksohtalaččat. Son háliiđa baicce, ahte olbmot eai válddaše buot áššiid nu duođalaččat ja sáhtaše maid boagustit.

Eanet ságat dás disttaga báberaviissas.